Lahkuminek pole ainult vanemate asi — vaata, kuidas see sinu last mõjutab

 (2)

Lahkuminek pole ainult vanemate asi — vaata, kuidas see sinu last mõjutab
Foto: Shutterstock

A. Einstein: "Naised abielluvad lootusega, et mehed muutuvad, mehed lootusega, et naised ei muutu!" Kuid elus lähevad asjad tihti vastupidiselt sellele, mida oleme lootnud. Perekonnapsühhoterapeut Maarika Kongi selgitab, kuidas vanemate lahutus väikelast mõjutab ja kuidas last toetada.

Lahutuse mõju lapsele sõltub:

Kui emotsionaalselt seotud ning konfliktne on vanemate, st mehe ja naise suhe?
Milline on lapse positsioon pere emotsionaalsetes protsessides?
Kõik lapsed peres ei saa võrdsel määral osa vanemate ärevusest ja konfliktidest. Üks lastest on sensitiivsem ja vastuvõtlikum vanemlikule ärevusele.
Kui laps saab vanema ärevuse keskpunktiks, muutub ta järjest rohkem suhetele orienteeritud lapseks.

Suhetele orienteeritud laps
  • Lapsevanema ärevuse kasvades vanem-laps suhe muutub vastastikkuseks hoolivuseks ja muretsemiseks.
  • Seda tüüpi suhtes laps panustab järjest vähem energiat eesmärgikindlaks käitumiseks ja rohkem hea-hooliv-hoolitsev olemisele.
  • Neid lapsi motiveerivad rohkem suhted teistega kui eesmärgid, mis nad ise on endale seadnud ning seetõttu on neil ka suuremad raskused vanemate lahutusega toime tulemisel.
  • Kui ärevus püsib kõrge pikemat aega, muutub laps mõjutatavaks rohkem teiste kui iseenda poolt.
Seotud lood:

Lahutuse mõju lapsele

Väikelapse ja koolieeliku maailm on väga väike ja seetõttu on iga inimene ja iga asi selles maailmas väga tähtis. Iga kaotus tundub ülisuur, mõjub heitlikult ja toodab ärevust.
Ka 0-2-aastane laps tajub tunnete tasandil muutust oma turvakeskkonnas ja need emotsionaalsed üleelamised salvestuvad lapse kehas.
Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse, nad panevad need tegudesse ja täiskasvanu ülesanne on seda emotsionaalset koodi lahti muukida.
Õpi lugema ja märkama lapse ärevust väljendavaid signaale, sest vastasel juhul muutuvad need aina valjemaks ja äärmuslikumaks.

Väikelastega peredes on lahutused kõige sagedasemad

Alla 5-aastastel lastel on suuremad raskused kohanemisel vanemate lahutusega kui üle 5-aastastel lastel.
2,5- ja 3,5-aastased lapsed kogevad lahutuse ajal intensiivset regressiooni oma tunnetuslikus, käitumuslikus arengus ja enesekontrollis. Eakohane arenguline progress saab taastatud vaid kompetentse hooldaja püsiva hoolitsusega.
3,7- ja 4,7-aastased lapsed kalduvad kogema lahutuse ajal enesesüüdistust, madalat enesehinnangut ja ebakindlust, korratust ja usaldamatust. Arenguline edasiliikumine taastub ühe aasta jooksul püsiva hoolduse all.

Lahutusejärgne ema-lapse suhte kvaliteedi kahanemine, isegi siis kui isa-lapse suhe on toimiv, on tihedalt seotud lapse emotsionaalse funktsioneerimise mandumisega.

Jätkuvad lahutusejärgsed vanemlikud konfliktid põhjustavad lastel toimetulekuhäireid arengus

Lastel, kes on perekonna projektsiooniprotsessi fookuses, täheldatakse mahajäämust arengus ja õppimises, foobiaid, depressiooni, püsivaid oidipaalsete lahendustega fantaasiaid.
5-aastased ja vanemad lapsed suudavad reageerida vanemate lahutusele ilma arengu pidurdumiseta, sest suudavad emotsionaalselt piisavalt distantseeruda. Siiski võivad ilmneda ärevuse, kurbuse ja ka ajutise turtsakuse, virisemise ja ärrituvuse reaktsioonid.

- Poisid suunavad oma viha, frustratsiooni ja valu endast rohkem väljapoole, muutudes füüsiliselt aktiivsemaks, agressiivsemaks. Nad
vajavad palju liikumist, tegutsemist, ka riskimist.

- Tüdrukud elavad oma pinged rohkem sissepoole ja võivad muutuda nukrameelsemaks, kaasneda võivad muutused söömisharjumustes, uinumisraskused, võivad tekkida pea- ja kõhuvalud.
Laps asub sageli nõrgema vanema kaitsepositsioonile.
Osad lapsed on kameeleonid: räägivad mõlemale vanemale teise kohta halba.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised